"Tecum" on vein, mis on loodud kadunud isa auks ja mälestuseks ning otsetõlkena ladina keelest tähendab "koos sinuga". Aglianico del Vulture selle veini tarbeks tuleb üksikult põllulapilt, kus vanad ja väärikad, 80-aastased viinapuud.
Vein on värvilt elav ja särav rubiinpunane. Aroomis kerget puuviljasust, alusmetsa ja rafineeritud lillelisi noote. Lõhnas on järgnevalt tunda vürtsikust, vaigusust ja mineraalsust. Lõppakord on kergelt suitsune. Maitses on tunda pehmeid ja meeldivaid puidutanniine.
Vein mõjub kui siid ja samet, olles samaaegselt tugeva selgrooga ja kaunilt struktureeritud.
Koristatud eranditult käsitsi oktoobri keskel. Veini on viimistletud 12 kuud 5200-liitristes tammevaadis ja 6 kuud 500-liitristes tammevaatides.
Ükski vein ei saa olla suur ilma kohaliku kultuurita - see on D´Angelo veinimaja moto. Traditsioonid, autentne veinivalmistamise kultuur ning unikaalsed viinapuuaiad on D´Angelo peres edasi antud isalt pojale juba alates 1930-ndatest aastatest, kui veinimaja loodi. Veinimaja edu käib käsikäes Aglianico del Vulture viinamarjasordi võidukäiguga, sellest on saamas Basilicata sümbol ning populaarsus muudkui kasvab. Muuseas väljaspoole Itaaliat jõudis see Aglianico sordist vein alles 1976. aastal eesotas Lucio D’Angeloga, kes on tuline piirkonna eestkõneleja. Täna on veinimaja eesotsas tema järglased, 4. generatsioon Rocco ja Erminia, kes oma lapsepõlve veetnud D´Angelo viinamarjapõldude vahel. Basilicata, asudes "saapamaa" nö kingavõlvi osas, on Itaalia üks pisemaid ning väikseima tootmismahuga veinipiirkond. Sealkandis käib kogu viinamarjakasvatus unnesuikunud vulkaani Vulture ümber ning on ühed kõrgeimad viinapuuaiad Euroopas - mõni isegi üle 1000m kõrgused. Basilicata on justkui muust maailmast eraldatud, metsiku iluga ruraalne piirkond, kus on kuumaastikud, vulkaanilised järved, laavakoopad, kaunid külakesed ja päikesest pritsitud kuldsed rannad. 1935a saatis Mussolini Itaalia kirjaniku Carlo Levi eksiili Basilicatasse, kuna ta väljendas avalikult oma vastumeelsust fašistliku valitsuse suunal. Ta kirjutab oma 1954 a raamatus Basilicata kohta: "Kristlus on temast mööda läinud, moraal minetatud, ajaloost välja jäetud, tsivilisatsiooni poolt hüljatud". Tõeliselt ehe Basilicata!
