Tooraine kasvatus käib kõik looduslikku rada pidi, oma lehmad väetavad ja söövad õunaaias heina ja puu alt allakukkunud õunu. Domfrontais´ alampiirkonna omapäraks on suur pirnide osakaal, minimaalselt 30%. Pirne on 50 erinevat sorti. Graniitpinnasel kiduralt kasvavad pirnipuud elavad kuni 300 aastaseks ja nendelt käsitsi korjatud saak annab kohalikule kalvadosele unikaalsust kõvasti juurde. Pirnid tuleb koheselt pressida, et need mädanema ei jõuaks hakata. Õunad raputatakse septembri keskel maha ja õunad laagerduvad hunnikutes 2 nädalat. et ikka kõik neist ilusti küpseks saaks. Õigem oleks küll kalvadosi 200 lubatud õunasordi kohta kasutada sõna vissid, sest valdav osa neist on pisikesed punnid, jagunedes maitse poolest nelja kategooriasse: magusad, hapud, mõrud ja mõrumagusad. Igaühel on oma roll lõppmaitse balansseerimisel: magusad annavad puuviljasust, mõrudad parkaineid ning keha ja hapud lisavad värskust. Domfrontaisi destillatsiooniprotsess ei ole teiste kalvadosi aladega võrreldav. Siin on kasutusel ühekordne kolumnmeetod, teistel aga kaheosaline destillatsioon vasest padadestillatorites. Õunabrändi on peale destillatsiooni täiesti värvitu nagu viin. Kollakas või pruunikas toon tekib joogile tammevaadis hoidmisest. Lauriston eelistab eelnevalt Bordoo veinimajades kasutusel olnud tammevaate, mis uuesti seest lihvitakse ja röstitakse. Kasutusel on kolme röstiastmega tammetünne, et saavutada ümaramat tulemust. Iga kahe aasta tagant valatakse laagerduv kalvados vaadist vaati edasi ja lendunud osa asendatakse vanema reservbrändiga. Réserve Calvados veedab tammes üle kolme aasta. Värske õunasus on muutunud küpseks õuna ja pirnikarakteriks. Lisandunud vürtsid ei ole kõikehõlmavad. Vanilje, kaneel ja puiduröst on reservveini tunnusteks. Lõppakord on happene ja kuiv.