Rhône’i oru üldine soe kliima on kõrgemal, 300-500 meetri kõrgusel asuvates aedades tunduvalt kargem. Korje toimub septembri keskpaigas öösel, et lõppveinis oleks rohkem värskust. Ere värskus kulgeb käsikäes komplekse puuviljasusega. Ainult esimese pressi Grenache viinamarjade mahl läheb roosa vahuveini tegemiseks. 48 tundi stabiliseeritakse mahla külma temperatuuri käes. Järgneb pärmi lisamise järegselt fermenteerimine roostevabast terasest keskkonnas. Malolaktilist fermentatsiooni käima ei lasta. Vein pannakse pudelisse, lisatakse sutsuke pärmi ja teistkorden kääritamine leiab aset kroonkorgitud pudelis. Ümberkorkimisel eemaldatakse sade, pannakse veinile väheke magusamat nooti juurde ja korgitakse päris korgiga. Vein saab lõheroosa, pikalt püsivate mullidega. Lõhnas tunneb kohe rohkelt roosasid roose. Maitse seevastu on punaste marjade, valgete virsikute ja tsitruseliste päralt. Suus on vahuvein pehme ja mahedalt marjane järelmaiste pikk.