Argentiina lipulaev Malbec on originaalis hoopis Prantsuse mari, mis on Coti nime all Cahorsi piirkonna põhiline marjasort. Andide jalamile sattus Malbec juba 1852.aastal tänu Prantsuse agronoomile nimega Michel Pouget. Malbec kodunes siinsel pinnasel niivõrd hästi, et sellest sai tähtsuselt viinamarjasort number üks. Vanimad selle veini jaoks kasutatava aiad on rajatud 1906. aastal, nooremad istutatud 1995. aastal. Saagikus hoitakse madalal. Kääritamine kestab kaks nädalat, mille käigus leiab aset spontaanne malolaktiline fermentatsioon. See muudab veini pehmemaks ja elegantsemaks. Pool veinist läheb tammevaati kuni 10ks kuuks laagerduma. 20% ulatuses kasutatakse Ameerika päritolu tammevaate. Veinil on tugev violetne toon. Lõhnakomponendid on pigem punaste marjade moosi sarnased. Tunda on ka vaniljet, shokolaadi ja suitsu. Need lõhnad pärinevad kõik tammevaadis veedetud ajast. Vein on suus keskmise täidlusega. Võiks öelda, et üldmuljelt igati klassikaline Malbec, mahlaselt marjane ja järelmaitses jäävad pehmed parkained suhu püsima.