See cuvée koosneb 70% ulatuses Pinot Noir marjasordist, millest 20% on solera ehk eelnevate aastakäikude segu ning 30% Chardonnay. Need põllud asuvad Verzenay põhjaosas, 105m kõrgusel merepinnast ning ekspositsioon on loodesuunaline. Viinamarjad korjatakse mõistagi käsitsi. Fermentatsioon toimub naturaalse õhust leiduva pärmiga, kasutatud prantsuse tammevaatides. Veinil lastakse veel istuda vaatides pärmisettel 8 kuud kuniks suunatakse pudelisse teisele käärimisele miinimum 30 kuuks. Veini aroomis ja maitses domineerib kriidine mineraalsus. Maitsepalleti põhimärksõnadeks on ülim puhtus ja värskus. Kruusane ja kriidine pinnas lisavad veini ka eksootiliste puuviljade noote.
Cuvée 276 of rafineeritud elegants, Grand Cru delikaatsete, kuid sügavate aroomide hümn. Kaaslane väga erilisteks hetkedeks!
Lafalise-Froissarti šampanjade puhul ei ole retsepti. Aastad on erinevad, viinapuud käituvad erinevalt, olukorrad on erinevad. Mõnikord toimub fermentatsioon tammevaatides, mis ei ole kindlasti uued ja on vähemalt 4 aastakäiku endast juba läbi lasknud. Mõnikord on just vaja, et fermentatsioon toimub just terastankides. Vahel on vaja väikest dosaazi, teinekord ei ole dosaazi üldse vaja. Reegleid ei ole, Paul kohaneb iga aasta, iga põllulapi, iga veiniväädi ja -vaadiga.
Lafalise-Froissartí šampanjamaja sai alguse aastal 1885. Maailmasõjad on selle pere veinimaja ja -varud ning viinapuud hävitanud korduvalt, pereliikmeid kodukohast pagendanud, kaikaid kodaraisse heitnud. See on ühe pere uskumatu visaduse lugu. Täna juhib veinimaja 6. generatsioon, perepoaeg Paul Froissart. Lafalise-Froissart veinimaja puhul on kõige tähtsamaks märsõnaks "maa". See üks ja sama maa, nedne maa, see on nende DNA ja lugu. Iga šampanja nimeks on põllulapi katastrinumber. Maad on neil täpselt 5ha - viinapuud jagunevad võrdselt Verzenay ja Verzy küla Grand Cru aladele. Hektareid on küll vähe, kuid nende ideaalne asukoht annab võimalusi väga erinevate suurte šampanjade ellukutsumiseks. Mis teeb selle veinimaja nii eriliseks ja hinnaliseks on nende arusaam oma pinnasest ning selle mõjust veinipuudele. Paulil, kes on veetnud nende viinapuude vahel oma lapsepõlve, on nende viinapuudega emotsionaalne side. Ta on hariduselt geoloog ning on keskendunud just antud piirkonna uurimisele. Ta mõistab, et ühe koha pinnas, viinapuud ja vein on omavahel täiesti lahutamatud osad ning olulised muutujad ühe šampanja aroomivõrrandis. Selleks, et üht aastakäiku lahti dešifreerida, peab oskama lugeda viinapuude ridade vahelt.
