Fine Calvadosi tegu vastab aga üldala AOC Calvadosi nõuetele. Tooraine kasvatus käib kõik looduslikku rada pidi, oma lehmad väetavad ja söövad samas heina ja allakukkunud õunu otse puu alt. Õunad raputatakse septembri keskel maha ja need laagerduvad hunnikutes 2 nädalat, et õunad ikka kõik ilusti küpseks saaks. Õigem oleks küll kalvadosi 200 lubatud õunasordi kohta kasutada sõna vissid, sest valdav osa neist on pisikesed punnid, jagunedes maitse poolest nelja kategooriasse: magusad, hapud, mõrud ja mõrumagusad. Igaühel on oma roll lõppmaitse tasakaalustamisel: magusad annavad puuviljasust, mõrud parkaineid ning kehandit ja hapud lisavad värskust. Kalvados on peale destillatsiooni täiesti värvitu nagu viin. Kollakas või pruunikas toon tekib joogile tammevaadist. Lauriston eelistab eelnevalt Bordoo veinimajades kasutusel olnud tammevaate, mis uuesti seest lihvitakse ja röstitakse. Fine Calvados on veidi üle kahe aasta tammes. Fine Calvadosi toon on helekollakas. Lõhn on delikaatne, värskelt puuviljane ehk pungil õuntest ja pirnidest. Röstine ja vaniljene pool on ainult kergelt aimatav. Tegemist on delikaatse ja nüansirohke joogiga, mis on sobilik külmal ajal hingesoojendajaks ning suurepärane kokteili algmaterjal. Kohalikel tõelistel normandidel on komme noort kalvadosi õhtusöögi käikude vahele pitsiga juua, et seedimist hõlbustada ja maos järgnevatele hõrgutiste jaoks ruumi teha. Traditsiooni nimi on le Trou Normand ehk tõeline normandlane.