Klassikalise Itaalia bitterlikööri retsept pärineb pere retseptivaramust. Esmakordselt tehti amarot müügiks 1992. aastal. Amaro autoriks on pikaaegse grappasegamise kogemusega Antonio Nonino. Kohalike mägede ürdid moodustava mõrujoogi südamiku. Mitmekülgse bitteri juurde kuuluvad ka lagrits, mõrudad ja magusad apelsinid, rabarber, safran, tamarind ja palju muud. Alkohoolse poole eest vastutab viis aastat endises sherritegemise tammevaatides hoitud Nonino viinamarjadestillaat. Juhin tähelepanu, et mitte grappa, vaid tervetest Ribolla Gialla, Tramineri ja Verduzzo viinamarjadest aetud eluvesi. Alkoholiprotsent on Amarol 35%. Värvus on punaka varjundiga merevaigupruun. Lõhnas on ühtlaselt esil ürdid ja lagrits. Maitses aga võimutsevad apelsinid. Järelmaitsesse jääb bitteri põhiomadus mõrusus. Amarot sobib serveerida purustatud jääga ja apelsiniviiluga aperitiiviks või toatemperatuuril digestiiviks. Väiketootja Nonino pereretsepti järgi tehtud Amaro unikaalne ehedus, kerge vürtikus ja mõõdukas magusus on teinud sellest joogist maailma baarmenide tipu lemmiku. Seda kasutatakse paljudes tuntud baarides kokteilikomponendina. Seda kindlasti mitte ainult Itaalias, kus Amaro on rahvuslike jookide kohustuslikus nimekirjas.