Polugar’i taassünd.
Mis tuleb mõtteisse, kui mainida vene rahvusjooki? Viin, loomulikult! Kuid missugust viina joodi Ivan Julma, Peeter Suure, Puškini, Dostojevski ja Tšehhovi ajal? Mis vene viin oli Euroopa kuningakodade ja aadlike hulgas nii kõrgelt hinnatud?
See oli midagi väga teistsugust viinast, mida me täna teame. Enne kolonnmeetodi leiutamist tehti viina teraviljast ja padadestillatsiooni meetodil suurtes vasest pottides ning nimetati Polugar’iks. Kui kolonnmeetodi tehnoloogia jõudis 1870.a Venemaale, võeti see kohe omaks kui efektiivne ja modernne alkoholi tootmise viis. Aadelkonna kasutuses olnud vanad retseptid ja destillatsioonikojad hääbusid. Aastal 1895 kuulutas tsaar välja alkoholitööstuse riikliku monopoli, Polugar keelustati ning väikesed vasest padadega destillatsioonikojad hävitati.
See vene traditsioonilise gastronoomia sümbol on täna tuhast tõusmas tänu ühele 18. sajandi raamatust leitud retseptile. Selle retsepti leidis Boris Rodionov, tuntud vene viina ajaloo uurija, akadeemik ja paljude raamatute autor. Rodionovite perekond on täna võtnud oma hingeasjaks taastada vene ajaloo kuldajastul palavalt armastatud traditsioonilise destillaadi, Polugari, endine hiilgus.
Vene seadusandlus keelab tänaseni vanade traditsioonide järgi teravilja destilleerimist. Teraviljast võib destilleerida ainult ultra-puhast 96%-list etüülalkoholi ehk viinapiiritust. Seetõttu on Polugari koduks täna Euroopa Liidu riik Poola, kus Rodionovid on taastanud ühe vana destillatsioonikoja. Rodionov and Sons destillatsioonikoda asub keset metsi, eemal tööstusest, teedest ja suurtest linnadest, ühe igivana palee kõrval.
Sõna Polugar tähendab vene keeles „osaliselt“ või „pooleldi põletatud“. See tuleneb sellest, et enne kui leiutati alkoholi mahuprotsendi mõõtjad, määrati alkoholi taset selliselt, et põletati saadust „poole vähemaks“ - POLUGAR, siis arvati piisav kogus vett välja aurustunud olevat ja alkoholi protsent õige olevat. Kui lõpuks alkoholisisalduse mõõtja leiutati, avastati et Polugar’i alkoholiprotsent on alati täpselt 38,5%.
Välimus: Klaasis keerutades jätab viin klaasiseinale keskmise kuni täidlase kihi, mis vajub peagi lopsakateks tilkadeks. Viin on välimuselt kirgas ja selge.
Esmamulje: Lopsakad leivalikud aroomid, kerged magusad nüansid ning nisu õrn, kuid särtsakas puudutus. Destilleerija näitab siinkohal vilunud kätt, tavapäraseid atsetoonilikud noodid, mis tihtipeale nisuviinale „sisse võivad visata“ puuduvad.
Maitse: Vedel leib, meeldiv esmane magusus ja õlisus huultel. Vihjeid viljakohvile.
Joogisoovitus: Suurepärane kokteilimaterjal! Suudab maha lihvida teatud koostisosade teravad nurgad, mis näiteks Bloody Marys ja paljudes teiste vürtsikamates kokteilides leiduda võivad. Kuid tõeliselt tuleb joogikvaliteet esile seda eraldiseisvalt toatemperatuuril nautides. Peaagu iga viina võib juua külmalt, vaid väheseid toatemperatuuril - mis toob päris kiiresti esile destilleerimisel tehtud vead ja „allahindlused“.
Kokkuvõte: Tegemist võib olla ühe parima nisuviinaga, mis eales toodetud! Meeldiv ja lopsakas, ehk isegi „rubenslik“ väljendus viinast.
Polugari mainimist leiab järjepidevalt ka klassikalises vene kirjanduses:
“However, the people of Saint Petersburg are somewhat different from those from Moscow: apart from polugar and tea, they also like coffee and cigars.”
Vissarion Belinsky, “Saint Petersburg and Moscow”, 1844
“And I must admit that I drank too much polugar with my friends.”
Ivan Krylov’s fable “Two men”, 1825
