Viognier mari pärineb algselt Rhone’i jõe orust. Juba 3. sajandil Bosniast sinna imporditud viinamari on vastutav selliste veinikuulsuste nagu Condrieu ja Château Grillet eest. Veinimeister Laurent Miqueli Viognier’d on hellitavalt nimetatud beebi Condrieu’ks. Miqueli isa rajas esimesed Condrieu kloonistikutega Viognier põllud 1992. aastal. Põhja-lõuna suunaliste põldude järgi on nende Viognier vein oma nime saanud. Selline optimaalne aedade paigutus ei luba keskpäevasel intensiivsel päikesel marju ära kõrvetada. Sooja on ju suvel kuni 40 kraadi. Viognier on kapriisne madala saagikusega viinamari. Selleks et veini hapet ja värskust kontrolli all hoida, korjab Laurent marjad öösel, kui temperatuur põllul on kõige külmem. Viognier märksõnadeks on lilled ja troopilised puuviljad. Laurent Miqueli Viognier‘st õhkab prantsuslikku elegantsi, aimatavalt on tunda kerget tammerösti. 30% veinist on hoitud Prantsuse taammevaadis, millest kolmandik on uued, ülejäänud teise ja komanda aasta omad. Batonnage ehk veiniliigutamine võetakse ette iga päev. See lisab kreemisust. Õrnade virsiku, aprikoosi ja valgete õite taustal on esindatud ka tsitruselised ja kuivatatud ürdid. Maitses lisanduvad melonid ja litšid. Võrreldes teiste lõunamaiste Viognier’dega jääb silma kuiv mineraalsus ja hea hape.